Iga Inimene Loeb

Aegade jooksul on merre sattunud palju reostust. Läänemere-äärsed riigid on kokku leppinud, et nad hoolitsevad Läänemere puhtuse eest, kuid ometi on ohuallikaid palju. Merre satuvad nii pesupulbrijäägid, nafta, taimekaitsevahendid, kui ka korstnatest õhku paiskunud saasteained (Foodweb 2013) lisaks igasugustele pakenditele, mis on visatud maha inimese enda poolt nii randa kui tänavatele, metsa alla. Allikas: Internet Allikas: Internet Meie igapäevane toit sisaldab meeletutes kogustes pakendeid. Millal sina viimati vaatasid, millistes pakendites toitu koju või tööle ostad? Kas oled teadlik, kuidas plastikut märgistatakse? Plasti märgistamiseks kasutatakse kolmnurga sees olevaid numbreid ja need leiame pakendi alt (Orav 2013).  Allikas:  https://zooloogiablogi.ee/blogi/juhend-milline-ohutu-plastik/ Nr 1 PET; PETE (polüetüleen tereftalaat – polyethylene terephthalate) on kõige laiemalt kasutusel olev plast vee ja  limonaadi, salatikastmete, moo...

BLASTIC projekti raames uuriti jõgede suudmealasid kolmel erineval Läänemere maal - Rootsis, Soomes ja Eestis. Projekt kestis 2016-2018, selle tulemusel sooviti kaardistada  ja jälgida plastikjäätmete sattumist Läänemerre ning välja töötada seire metodoloogia, mis sobiks kogu Läänemere regioonile. Eesti jõgedest uuriti Pirita jõge ja Mustjõge ning vaatluste tulemusel leiti, et 96% neis leiduvast hõljuvprügist moodustas plastik (suitsukonid ja -filtrid, kartulikrõpsu-, kompveki- ja jäätisepakendid, pakkematerjalid, plastikust toidukarbid jne) (Blastic, 2018). Sellest uuringust inspireerituna läksime meiegi ühe jõe suudmealale ning püüdsime mõista, kas olukord on tõepoolest nii hull. Mõned märkused: 1) Olime Jägala jõe suudme lähedal. 2) Kuigi me olime suudmeala lähedal, ei saanud me loomulikult järgida BLASTIC uuringu metodoloogiat kuna meil puudus vastav varustus ja väljaõpe. Käisime pigem suudmele lähedal rannas. 3) Meie eesmärk oli koguda kokku kõik prügi rannal ning ranna...

Selleks, et saaksime elada puhtas keskkonnas, peame vaatama lisaks toidule ka milliste vahenditega hooldame oma kodu ja ümbrust. Kõik poes müüdavad tooted lubavad laitmatut puhtust aga kui paljud nendest jätavad puhtaks ka meid ja loodust. Nüüdseks on vast juba enamusele teada, et mitte kõik ei kõlba kraanikausist või tualetipotist alla lasta nii, et mürgid ei jõuaks Läänemerre. Läänemerest jõuab aga läbi toiduahela see meie toidulauale tagasi. Ega keegi teine peale meie seda muuta saagi. Kui saame teadlikumaks keskkonnast ja muudame oma tarbimisharjumusi, siis loodetavasti suudame ka elu enda ümber natukene puhtamaks muuta.   Sellele on tähelepanu pööranud ka Looduspere lehekülg Kõige lähim kontakt on meil nõudepesuvahendiga, mille kohta räägivad Saksamaa sõltumatud testiasutused, et pärast tavapoes müüdavate tootega pesu tuleks taldrikut vähemalt 36 korda loputada, et kõik kahjulikud ained täielikult eemaldada. Vastasel juhul sööme me neid aineid paratamatult koos söög...

Plastikprügi Läänemeres ja üleüldiselt keskkonnas ei tohiks kellelgi üllatuseks tulla. Kahjuks oleme oma elukeskkonnaga nii ressursse säästmata ümber käinud, et probleem on tõsine. Plastiku tootmine võib 2050. aastaks läheneda peaaegu 2000 miljonile tonnile, kui selle tootmise ja kasutamise suundumused ei vähene ( Blastic Project ). Seda on sama palju, kui terves maailmas tarbitud banaanide kogus 18 aasta jooksul ( FAO ). Võtame probleemi lahendamise endi kätte ja  mõtleme hoopis sellest, mida me saame igapäevaselt teha, et probleem ei eskaleeruks. Meie mõned soovitused on siin: Kasuta ühekordsete joogipudelite asemel oma veepudelit, võta see endaga alati kaasa. Sama käib ka kohvikruusi kohta, jäta ühekordne tops võtmata ja kasuta oma korduvkasutatavat topsi. Ära kasuta plastikkõrsi. Poes käies kasuta oma korduvasutavat kotti kilekoti asemel Võta oma toit kodust korduvkasutatavate karpidega kaasa. Hea mõte oleks iga päev teha midagi keskkonnale kasulikku. Jäta i...

Suurt ohtu Läänemerele põhjustab meie igapäevane kodukeemia ja olmekosmeetika kasutamine nendes sisalduvate kahjulike ainete tõttu. Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et enamasti on kõik need tooted pakendatud lühiajalist kasutust leidvatesse plastikpakenditesse. Kui ma hakkasin sellele blogile mõtlema ja infot uurima, oli mu esimeseks ideeks kaardistada kodulähedases poes müüdav olmekeemia ja -kosmeetika, ning leida neist toodetest keskkonnale ohutumad, siis nüüdseks olen jõudnud sinnamaani, et ei näe sellel enam mõtet, eeskätt just pakendite tõttu. Seega, kui osta tavapoest olmekeemiat ja soovida sealjuures, et see oleks võimalikult ohutu keskkonnale, siis kõige lihtsam viis on jälgida ökomärgiseid. Viimased ei tähenda küll, et tooted oleksid täiesti ohutud, küll aga on nende jalajälg keskkonnale väiksem kui teistel samalaadsetel. Lisainfot ökomärgiste kohta leiab siit. Maailma rahvastik, olles praeguseks jõudnud juba 7,7 miljardi inimeseni ja enamuse prognooside kohaselt kasv lä...

 Inimese igapäevane tegevus on söömine. Suur osa sellest toidust jõuab meie taldrikule põllumajanduse saadustest ja merest. Läänemere äärsete riikide põllumajandusest tulenevad liigsed saaste- või toitained, ning ülekalastamine kahjustavad Läänemerd. Söömist me ilmselgelt ei lõpeta, kuid iga inimese tegevus loeb ja me võime oma toitumisharjumustega mõjutada Läänemere saatust.  Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri ja ühtlasi kõige reostatum. Veevahetus Läänemere ja ookeani vahel on aeglane, sest see käib läbi kitsastest ja madalatest Taani väinadest. Läänemere ümber paikneb üheksa riiki, kus põllumajandus on heal järjel, kuid sellega on kaasnenud suure hulga jääkainete sattumine Läänemerre, sest 20. saj keskpaigani visati suurel hulgal põllumajanduse jääke otse Läänemerre. “Vesi koos selles olevate erinevate ainetega võib püsida Läänemeres isegi 30 aastat. [...] Suurtes kogustes vette sattunud lämmastik ja fosfor, aga ka orgaaniline aine (süsinik) põhjustavad sea...

Oleme Tallinna Ülikooli üliõpilased, kes juhuse tahtel sattusid ühte ELU töögruppi. Kokku said seitse erineva eluala inimest, erineva eriala tudengit, aga ka seitse täiesti erinevat maailmatunnetuslikku kogemust ja praktikat. Omavahel lõimudes selgus, et meil on hoolimata oma erinevustest ka märkimisväärne ühisosa. Kasutades „draakoniunistamise“ meetodit ja toetudes oma juhendajate suunistele, saime aru, et meil on üks ja ühine visioon – puhtam elukeskkond, puhtam homne, puhtam tulevik. Koos selle unistuse üle arutledes, kõrvutades oma isikliku kogemust, erialaspetsiifilisi teadmisi ja võrreldes seda grupikaaslaste omadega, koorus tõdemus – kestliku arengu eesmärkidest enim kõnetab meid vee temaatika, Läänemeri ja Läänemere tervis. Sündis otsus kinkida maailmale keskkonnaalast pädevust tõstev blogi, mis käsitleb Läänemere tervist ja iga inimese võimalust läbi oma käitumise ja tarbimisharjumuste muutmise kinkida tulevastele põlvedele puhtam elukeskkond. Blogi pealkiri on: Iga...