Iga Inimene Loeb

Mis on kohalik toit? [1] ( Värske kauss toortatra ja paneeritud räimega, Kaerajaan.ee ) Eestis peetakse kohaliku toidu all silmas eelkõige toitu, mille tooraine on Eestis kasvatatud ja tootmine on toimunud Eestis. Tarneahel tootjast tarbijani peab olema võimalikult lühike. Eesti toidu mõiste hõlmab Eesti Põllumajandusministeeriumi Eesti Toit 2015-2020 [2] Visioonidokumendis nii kohalikke toidutooteid kui kohalikku toidukultuuri ehk tähistab toitu ja jooke, mida Eestis igapäevaselt tarbitakse kui ka Eesti toidupärandit laiemalt. Miks on kohaliku toidu tarbimine oluline? 1) Kohalik toit jõuab Sinu söögilauale kiiremini, mistõttu säilivad ta maitseomadused, mineraalid ja vitamiinid. Lisaks korjatakse kohalikku toitu, kui ta täiesti valmis küpsenud. Ei ole põhjust ära korjata pooltooreid maasikaid ja tomateid, kuna toit jõuab päevaga tarbijani. Lisaks leotatakse kaugelt pärit köögivilju säilitusainetega, et nad ka poeletil head välja näeksid. Inimese tervisele ei pruugi na...

Igal mündil on kaks poolt.   Ravimijäägid ohustavad Läänemere kalade ja loomade paljunemisvõimet.   1960. aastal laialt levima hakanud antibeebipill muutis tollel ajal väga palju naiste olukorda. Naised said hakata ise otsustama millal rasestuvad ja lapsi ilmale tooma hakkavad. Samuti said nad hakata tööturul aktiivsemalt kaasa rääkima ja ei pidanud olema ainult koduperenaised ja oma meeste ülalpidada. Tänaseks on sellest ‘’võlupillist’’ saanud üks suuremaid ohte Läänemerele toitainete ülekülluse ja mereprügi kõrval. Kahjuks antibeebipillidest pärinev sünteetiline östrogeen mõjub pärssivalt kalade paljunemisvõimele ja muudab nende sugu.   „Inim- ja veterinaarmeditsiinis on kasutusel enam kui 3000 erinevat keemilist ühendit ja toimeainet, mis sisalduvad näiteks valuvaigistites, antibiootikumides, antidepressantides, rasestumisvastastes vahendites jm. Ning on loogiline järeldada, et kui need ained avaldavad mõju inimestele, avaldavad need mõju ka teistele ...

Keskendun selles postituses muudatustele ja sellele kui raske/lihtne neid teha on, ning ka sellele, mis neid takistab, võttes aluseks selles eelnevas postituses kasutatud IKEA meetodi. Tõsi, numbriliselt ma midagi mõõtnud ei ole, küll aga on toimunud mitu muudatust selle aja jooksul. Mis puudutab kodukeemiat ja olmekosmeetikat, siis need postitused on siin ja siin ja neid ma siinkohal kordama ei hakka. Lühidalt vaid, et olen leidnud ja otsin edasi pakendivabamaid ning looduslikumaid alternatiive olemasolevatele. Alustades siiski tervest majast, tuleb mainida, et maja, kus elame, on selgelt meie 3-liikmelise pere jaoks liiga suur. Selle õigustamiseks peaksime ehk päikesepaneelid paigaldama või/ja küttesüsteemi ümber vahetama, et tarbimist kuidagi väiksemaks saada. Variandiks oleks muidugi ka mõni kasulaps lisaks hankida, mis maja parajaks muudaks, peale nende „mängu-kasulaste“, kes isiklikul lapsel aegajalt külas viibivad. Sellest, et maja on suur (ja siin on liiga palju aknaid)...

Eelmisel korral valmistasime lastega koos tooteid, millega asendada kodukeemiat, mis üheltpoolt loob parema ettekujutuse, mille kasutegur Läänemerele oleks: Vähem pakendeid ja plasti, samuti mikroplasti Parem teadmine, mida meie kodukeemia sisaldab. Valmistoodetel on küll sisaldus pakendile märgitud, kuid tootjad ei ole huvitatud, et inimene väga täpselt teaks, mida ta ostab. Seega seaduse piires ei kirjuta ta kõiki aineid välja, ja ka pealtnäha „puhtast“ tootest võib tegelikult leida ohtlikke kemikaale ja ka mikroplasti. Kuna laisa inimesena ei naudi ma poeskäike, siis toodete eelduseks on see, et saan enamuse tooraineid kerge vaevaga kodupoest, nii, et need oleksid pakendatud eelistatult klaaspakedisse, samuti, et saaksin neid osta võimalikult suure koguse korraga (st et ühte toorainet saaks kasutada mitme toote valmistamisel, mis ühtlasi teeb ka nende valmistamise lihtsamaks ja kiiremaks. Niisiis, sellest, mida me eelmisel korral tegime, saab lugeda selles pos...

Meie igapäevane elu hõlmab mingis osas plastiku kasutamist. Plastik on odav materjal, ta on kerge ja hästi vastupidav. See, et plastik on raskesti lagunev on selle materjali suur eelis ja samas keskkonnaalaselt ka kõige negatiivsem külg. Põhiline probleem on see, et väga paljud plastiktooted on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. ÜRO Keskkonnaprogrammi raporti [1] järgi umbes pool toodetavast plastist on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Sama raport ütleb, et 9% kõigist plastikjäätmetest võetakse uuesti ringlusesse, umbes 12% toodetud plastikust põletatakse ära ja üle jääv osa kuhjub prügimägedele või ladestatakse loodusesse. Plastikjäätmeid võib laias laastus jagada makro- ja mikroplastiks. Mikroplasti alla kuuluvad plastikosad, mis on alla 5mm. Mikroplasti tekib makroplastiku lagunemisel, kuid seda toodetakse ka tööstuslikult. Tööstuslikult toodetud mikroplasti võib leida näiteks hambapastas ja erinevates kosmeetika toodetes. ÜRO raporti kohaselt on mikroplasti leitud joogiv...

Eelmise aasta oktoobri lõpus hakkas mul peas küpsema plaan, et kui õige prooviks muuta oma tarbimisharjumusi. Põhisüüdlaseks selles paradigma nihkes võib pidada Tallinna Ülikooli ja kohustusliku õppeainet (6EAP-d!), kõlava nimega, Erialasid Lõimiv Uuendus ehk lühidalt ELU. Peagi sai minu suhtelisest ambitsioonikast ideest minu ELU eesmärk. ELU raames puudutasime läbi Draakoni Unistamise meetodi Läänemere tervisega seotud temaatikaid. Leidsime, et Läänemere tervis on meie jaoks oluline ja me soovime ise midagi selle tervise edendamiseks ette võtta ja/või läbi teha, et olla teistele eeskujuks. Kuna ma olen üle keskmise laisk persoon siis heietasin mõtet teha endaga mõni lihtne katse. Nagu ülalpool mainitud sai: ma proovin välja tulla oma mugavustsoonist ning muuta oma igapäevaseid/argiseid tarbimisharjumusi selliselt, et minu tõttu ei satuks ümbritsevasse keskkonda ja seeläbi ka Läänemerre midagi sellist, mida ma ei taha, et läbi Läänemere minu sisse satuks. Eesmärki sõnastades kerki...