Pakendid siin, pakendid seal, pakendid iga nurga peal...

Aegade jooksul on merre sattunud palju reostust. Läänemere-äärsed riigid on kokku leppinud, et nad hoolitsevad Läänemere puhtuse eest, kuid ometi on ohuallikaid palju. Merre satuvad nii pesupulbrijäägid, nafta, taimekaitsevahendid, kui ka korstnatest õhku paiskunud saasteained (Foodweb 2013) lisaks igasugustele pakenditele, mis on visatud maha inimese enda poolt nii randa kui tänavatele, metsa alla.

Allikas: Internet
Allikas: Internet

Meie igapäevane toit sisaldab meeletutes kogustes pakendeid. Millal sina viimati vaatasid, millistes pakendites toitu koju või tööle ostad? Kas oled teadlik, kuidas plastikut märgistatakse?
Plasti märgistamiseks kasutatakse kolmnurga sees olevaid numbreid ja need leiame pakendi alt (Orav 2013). 
Allikas: https://zooloogiablogi.ee/blogi/juhend-milline-ohutu-plastik/









Nr 1 PET; PETE (polüetüleen tereftalaat – polyethylene terephthalate) on kõige laiemalt kasutusel olev plast vee ja  limonaadi, salatikastmete, mooside jt pakendites/pudelites. Päikese ja kuumaga kokkupuutel hakkab konteiner lagunema. See ei ole nähtav, aga kahjulikud kemikaalid vabanevad pudeli materjalist. Neid pudeleid ei tohi korduvalt kasutada. Materjal on poorne ning bakterid peetuvad seal kergesti.

N2 HDPE (kõrge tihedusega polüetüleen- high density polyethylene) on kasutusel tüüpiliselt piima- ja mahlapudelites, jogurti ja margariini pakendites, veepudelites, mida müüakse korduvkasutamiseks tühjalt. See plast on ohutum korduvkasutamiseks, aga ainult külmade vedelike puhul. Kuumad joogid, pleegitavad ja tugevad puhastusained kahjustavad plasti koostisaineid ja need satuvad joogi sisse. Seda tüüpi plasti  kasutatakse ka majapidamis- ja tööstuskemikaalide pakendamiseks. Tumendatud pudelid on vastupidavamad.

Nr3 V või PVC (polyvinylchloride – polüvinüülkloriid). Tüüpiline mahlapudelites. Korduvkasutamist ei soovitata ftalaatide tõttu, mida kasutatakse materjali pehmendamiseks. Seda tüüpi plast vabastab kemikaale jooki, kui seda korduvalt kasutatakse. See on tugev plast, ilmastikukindel ja seda kasutatakse väga palju väljaspool toiduainetetööstust.

Nr 4 LDPE (low density polyethylene- madala tihedusega polüetüleen) on kasutusel pigistatavates pudelites ja pehmetes konteineri kaantes. Seda tüüpi plasti peetakse ohutuks korduvkasutamisel.

Nr 5 PP (polypropylene- polüpropüleen) on kasutusel korduvkasutatavates mikrolaineahju konteinerites, köögitarvetes, margariini ja võitoosides. Enne mikrolaineahju panemist uuri alati, kas see sobib seal kasutamiseks. Seda plasti peetakse korduvkasutamisel ohutuks.

Nr 6 PS (polystyrene- polüstüreen) on kasutusel munade pakendis, vahtplastist topsides, restoranidest kojuviidavate toitude pakendites.  Sedatüüpi konteiner laguneb kergesti, neid ei tohi kunagi korduvkasutada. Neid ei tohi ka kasutada mikrolaineahjus, sest see kiirendab lagunemisprotsessi.

Nr 7 Teised (ingl.k. other – sageli polükarbonaat või ABC – sõltuvalt polümeerist või polümeeride kombinatsioonist). Kui nõudes kasutatakse kuuma jooki või tugevaid kemikaale, siis vabanevad bisfenoolid. Suures koguses toimivad bisfenoolid hormoonitaoliselt, mõjutades loomuuringutes loomade aju.  Uuringuid inimestel pole veel piisavalt teostatud. Samas leidub küllaldaselt tõendeid, et nad mõjutavad ka inimese tervist.

Bisfenool-A (BPA) on koostisosa, mis muudab plasti elastsemaks, kuid sel on hormoon östrogeeni sarnane toime. BPA kasutamisega seostatakse viljatuse probleemi tõusu tänapäeval, kasvajapuhuseid kudede muutusi ja paljusid muid terviseprobleeme. Nad vabanevad pesemisel ja kuumutamisel. Kui pakendil on nr 7, siis sisaldab see BPA-d.

Praeguseks on Euroopa Liidus BPA kasutamine beebipudelites ja -tassides küll keelatud,  kuid kuna saadaval on igasuguseid tooteid, siis tuleks plasti ohutuses kindlasti ka isiklikult veenduda.
Kõige kindlam on eelistada  klaasnõusid plastnõudele.

Eelista järgmiste koodidega plasti, kuna nendest vabaneb vähem kahjulikke kemikaale: Nr 5, Nr 4,  Nr 2 – külmalt, Nr 1 – ühekordselt.
Väldi Nr 6 ja Ńr 7 taaskasutamist.

Mine nüüd oma külmkapi juurde ja vaata, milline märgistus on sinu jogurtitopsi all? Piimapakil? Palun lisa kommentaaridesse, milliseid märgitusi enda külmkapis oleval toidul leidsid.


Allikas: Internet

Plastpakenditega seotud keemiline toiduohutus on ka Kristin Karu, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse kolmanda kursuse tudeng, lõputöö teemaks. Kaardista oma tänased teadmised ja käitumismustrid siin, ning aita kaasa enda ja enda lähedaste pakendialase teadlikkuse tõstmisele igapäevaste valikute tegemisel.



Kasutatud allikad:

Foodweb 2013. Läänemeri.
http://foodweb.ut.ee/s2/209_281_136_Laanemeri.pdf  (Viimati külastatud 30.12.2019)

Orav, L. (2013). Praktilised ja riskantsed plastpakendid. http://toitumistarkus.ee/plastnoud-praktilised-ja-riskantsed/ (Viimati külastatud 30.12.2019)

Loe rohkem: 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Igal mündil on kaks poolt.

Kohalik toit kohalikule lauale

Kodukeemia ja olmekosmeetika - alternatiivsed võimalused