Igal mündil on kaks poolt.
Igal mündil on kaks poolt.
Ravimijäägid ohustavad Läänemere kalade ja loomade paljunemisvõimet.
1960. aastal laialt levima hakanud antibeebipill muutis tollel ajal väga palju naiste olukorda. Naised said hakata ise otsustama millal rasestuvad ja lapsi ilmale tooma hakkavad. Samuti said nad hakata tööturul aktiivsemalt kaasa rääkima ja ei pidanud olema ainult koduperenaised ja oma meeste ülalpidada. Tänaseks on sellest ‘’võlupillist’’ saanud üks suuremaid ohte Läänemerele toitainete ülekülluse ja mereprügi kõrval. Kahjuks antibeebipillidest pärinev sünteetiline östrogeen mõjub pärssivalt kalade paljunemisvõimele ja muudab nende sugu.
„Inim- ja veterinaarmeditsiinis on kasutusel enam kui 3000 erinevat keemilist ühendit ja toimeainet, mis sisalduvad näiteks valuvaigistites, antibiootikumides, antidepressantides, rasestumisvastastes vahendites jm. Ning on loogiline järeldada, et kui need ained avaldavad mõju inimestele, avaldavad need mõju ka teistele elusorganismidele sh mereloomadele,“ rääkis Tallinna Tehnikaülikooli Merebioloogia Instituudi teadur Kai Künnis-Beres.
Kuna ravimid ei imendu inimorganismis täielikult, siis osa neist eralduvad uriini kaudu ja satuvad kanalisatsiooni.
Neid artikleid lugedes mõtlesin, et aga mis oleks alternatiiv. Naised said justkui ‘’vabaks’’ otsustamaks ise oma kehade ja elude üle aga teisalt kellegi teise arvelt. Kui me tahame midagi parandada, siis justkui peaks mingi teine pool kannatama. Antibeebipille me arvatavasti ei saa ära kaotada, sest siis oleksime samas punktis tagasi kust see alguse sai. Kas kunagi leitakse lahendus?
Künnis-Berese sõnul teevad praegu looduses kõige rohkem pahandust antibeebipillid ja neis sisalduvad hormoonisarnased molekulid. „Antibeebipillid on Eestis küllalt noor nähtus – see tuli alles pärast taasiseseisvumist. Need on eriti ohtlikud, kuna inimene võtab antibeebipille iga päev ja väga pikka aega, mitte nagu palavikuravimit, mida võetakse paar päeva. Neid noori naisi on pealegi väga palju, kes tahavad niimoodi peret planeerida, ja ka riigid soovitavad seda teha.”
„Riigid pööravad sellele praegu vähe tähelepanu, sest farmaatsiafirmad ruulivad, nad on väga võimsad ja ka meditsiin on nende lõa otsas. Muidugi on lihtsam niimoodi peret planeerida, aga me peame ka meeles pidama, et terve suure mineviku on peret planeeritud ilma ravimiteta ja kõik on hakkama saanud. Kõige tähtsam on aga see, et inimesed oleksid teadlikud ja oskaksid oma riske hinnata,” paneb Künnis-Beres südamele.
allikad:
Pressiteade: Merebioloog: ravimijäägid ohustavad Läänemere kalade ja loomade paljunemisvõimet, 20.05.2016
Mõlemasoolised kalad ja antibiootikumiresistentsus. Ravimite vale käitlemine teeb looduses palju pahandust, Anette Parksepp, Kai Künnis-Beres, 12.12.2018
Kommentaarid
Postita kommentaar