Kohalik toit kohalikule lauale

Mis on kohalik toit?[1]

(Värske kauss toortatra ja paneeritud räimega, Kaerajaan.ee)

Eestis peetakse kohaliku toidu all silmas eelkõige toitu, mille tooraine on Eestis kasvatatud ja tootmine on toimunud Eestis. Tarneahel tootjast tarbijani peab olema võimalikult lühike.

Eesti toidu mõiste hõlmab Eesti Põllumajandusministeeriumi Eesti Toit 2015-2020[2] Visioonidokumendis nii kohalikke toidutooteid kui kohalikku toidukultuuri ehk tähistab toitu ja jooke, mida Eestis igapäevaselt tarbitakse kui ka Eesti toidupärandit laiemalt.

Miks on kohaliku toidu tarbimine oluline?

1) Kohalik toit jõuab Sinu söögilauale kiiremini, mistõttu säilivad ta maitseomadused, mineraalid ja vitamiinid. Lisaks korjatakse kohalikku toitu, kui ta täiesti valmis küpsenud. Ei ole põhjust ära korjata pooltooreid maasikaid ja tomateid, kuna toit jõuab päevaga tarbijani. Lisaks leotatakse kaugelt pärit köögivilju säilitusainetega, et nad ka poeletil head välja näeksid. Inimese tervisele ei pruugi nad nii head olla.

2) Kohaliku toidu ostmine toetab Eesti majandust, misomakorda suurendab põllumajanduse arengut ja stabiilsust. Ostes kohalikku toitu, annad signaali talunikule, et tal on mõttekas edasi toota ja tema kaup on vajalik. See loob maakohtadesse töökohti ja säilitab seal elu. Laiemas plaanis aitab see säilitada ning tugevdada riigi iseseisvust, vähendades nii sõltumatust teistest piirkondadest.

3) Kaugelt toodud toidu söömine saastab õhku, suurendab Sinu ökoloogilist jalajälge ja panustab kliima soojenemisse. Vaata siit, kui kaugelt toit pärit on ja kui palju selle teekonnal CO2 toodetakse.

4) Kohalik toit on osa traditsioonidest, ajaloost ja piirkonna identiteedist.

Kas kohalik toit on kallim?

See oleneb kust ja millal osta. Aga isegi kui ta on kallim, siis võimaluse korral tasuks toetada kohalikke talumehi ja osta endale parema kvaliteediga toitu.

Kust saab kohalikku toitu osta?

Eestis on tänaseks mitmeid taluturgusid, kust on võimalik osta kohalikku toitu ja seda üldjuhul otse tootjalt. Taluturuks peetakse turgu, kus tootjad müüvad oma toodangut otse kohalikule tarbijale. Tavalisel turul, mis toimivad Eestis kõikides linnades ja maakondades, müüakse lisaks kohalikule toodnagule ka välismaist kaupa. Leia enda kodule lähim koht, kust mahedat oma toidulauale saada.

“Ehtne talutoit” – naturaalne ja kohalik toit meie laual[3]

Juba mõnda aega kaunistab meie poelettidel ja laatadel leiduvat talukaupa tunnusmärk “Ehtne talutoit” – tõusva päikese märk, mis on katuskaubamärk kattes kogu Eestit ja hõlmates 8 erinevat kategooriat. Leheküljele talutoit.ee on koondatud kõik märgiga seonduv, auhinnatud tooted ja isegi retseptid, mida on hea lihtne ise kodus teha. Eraldi on veel ”Kohaliku toidu märgis” vaid Põhja-Eestis tegutsevate tootjate, käitlejate ja teenusepakkujate, kes on valmis kandma endas märgise missiooni ja väärtusi ning vastavad taotluses toodud kriteeriumitele.

Mis populariseeriks kohaliku toodangu ostmist enam

Erinevad põllumajanduse ja mahetootmise ühendused on korraldanud erinevaid teemakohaseid üritusi ja vestlusringe, et üksteisega paremini tuttavaks saada, tutvustada oma tegevusi ja huvi ning suhtumist kohalikku toitu, mis on kvaliteetne, ohutu ja kergemini kontrollitav. Kõigi asjaosaliste ühine huvi on propageerida ja kasutada kohalikku toitu, ent tõdetakse ikka ja jälle, paljudel erinevatel põhjustel on pakkumine siiski kasin. Ka on teavet vähe ja pakkuja ning tarbija ei leia üksteist alati üles. Pigem leiab see, kes spetsiaalselt otsib, kuna valmisolek kohaliku toidukauba ostmiseks on inimestel vägagi olemas.

Näiteks selgus Eestimaa Talupidajate Keskliidu algatusel läbiviidud uuringutest[5], et:

• 80% pere sisseostude tegijatest soovivad, et talutooted oleksid suurtööstuse toodangust eristatavad ning nende leidmine oleks poeriiulitel lihtsam;

• talutoidu suurem tarbimine aitab kaasa talude arengule ja edendab maaelu üldisemalt;

• talutoit on muutunud tänu tarbijaskonna kiirele kasvule iseseisvaks toidukategooriaks.

Olemas on isegi Põllumajandusministeeriumi Visioonidokument Eesti toit 2015-2020, mis kirjeldab, et vältimaks dubleerivaid tegevusi ning ressursside ebaefektiivset kasutamist, on oluline parandada infovahetust, et Eesti toidu alase teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevuste vahel tekiks sünergia ning meetmed toetaksid teineteist. Sektori osapoolte vahel kogemuste vahetamine tekitab parema arusaama probleemidest, võimalustest ja vajadustest, mis omakorda aitab riigil tegevusi paremini planeerida ja ellu viia ning sõnumeid efektiivsemalt edastada.

Et ennast rohkem motiveerida leidub hulgaliselt projekte ja suvekoole Eesti Rohelise Liikumise grupis, mille kohta leiad rohkem infot siin. Näiteks oli neil 2018 aastal Teadliku toitumise väljakutse: Oled see, mida sööd. Toitumine on teema, mis igaühte meist puudutab. Samas on see teema, milles on rohkesti vastuolulisi arvamusi ja uskumusi, traditsioone ja harjumuspärasusi.

Toome siinkohal välja mõningad näpunäited toidu raiskamise vähendamiseks[6]

Ostle targalt - planeeri järgnevaid toidukordi ette, et vältida emotsioonioste. Samuti osta vaid nii palju toitu, kui sul päriselt vaja läheb.
Osta naljaka välimusega puu- ja köögivilju: paljud ebastandardse välimusega köögiviljad visatakse minema, kuna nad pole piisavalt õige kuju või suurusega. Kuid vilja maitset see enamasti ei mõjuta, nii et turu peal just nimelt “inetute pardipoegade” ostmine vähendab tõenäosust, et need leiavad tee prügikasti.
Praktiseeri FIFO meetodit (First in, first out): raamatupidamises laialt kasutuses varudearvestuse süsteemi võid rakendada ka oma kodus! Selleks tõsta uuemad toiduained külmikus või sahvris tahapoole ning lühema realiseerimisajaga ained ettepoole. Nii suurendad tõenäosust, et kasutad kõik ostetud toiduained ära enne, kui nad rikneda jõuavad.
Pea päevikut toitudest, mida ära viskad: pane näiteks nädala aja jooksul kirja toidud, mida ära viskad. Kas leiad äkki mõne mustri, näiteks viskad pidevalt ära hallitama läinud leiva? Ehk saad seda viga vältida, kui ostad terve leiva, millest poole paned hoopis sügavkülma järgmist söögikorda ootama.
Valmista vaatan-mis-kapis-leidub-toitu: kord nädalas või paari nädala tagant tee endale väljakutse valmistada toitu ainult kodus olemasolevatest koostisosadest. Nii säästad aega ja raha, kuna ei pea eraldi poodi minema ning lisaks saad tööle panna enda loomingulisuse.