Läänemere tervis ja toitumisharjumused

 Inimese igapäevane tegevus on söömine. Suur osa sellest toidust jõuab meie taldrikule põllumajanduse saadustest ja merest. Läänemere äärsete riikide põllumajandusest tulenevad liigsed saaste- või toitained, ning ülekalastamine kahjustavad Läänemerd. Söömist me ilmselgelt ei lõpeta, kuid iga inimese tegevus loeb ja me võime oma toitumisharjumustega mõjutada Läänemere saatust.

 Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri ja ühtlasi kõige reostatum. Veevahetus Läänemere ja ookeani vahel on aeglane, sest see käib läbi kitsastest ja madalatest Taani väinadest. Läänemere ümber paikneb üheksa riiki, kus põllumajandus on heal järjel, kuid sellega on kaasnenud suure hulga jääkainete sattumine Läänemerre, sest 20. saj keskpaigani visati suurel hulgal põllumajanduse jääke otse Läänemerre. “Vesi koos selles olevate erinevate ainetega võib püsida Läänemeres isegi 30 aastat. [...] Suurtes kogustes vette sattunud lämmastik ja fosfor, aga ka orgaaniline aine (süsinik) põhjustavad seal vetikate ja kõrgemate taimede vohamist ning kiirendavad veekogude kinni kasvamist.” (Foodweb 2013) Lisaks kinni kasvamisele tekitab vetikate liigne osakaal vees ka hapnikupuudust, mis on kalade jaoks ohtlik. “Põllumajandus on kõige suurem inimtegevusega seotud põhjustaja toitainete sattumisel Läänemerre, panustades 40% lämmastikust ja 30% fosforist.” (McCrackin; Svanbäck 2018) Aga kas kõikidel põllumajanduse harudel on sarnane mõju Läänemerele?

 Eutrofeerumine ehk veekogu liigne toitainetega rikastumine on üks suurimaid veekogude kahjustajaid ning seda tekitab kõige suurimal määral liha- ja piimatööstus. “Eutrofeerumise potentsiaal on veiseliha tootmisel kolm korda suurem kui sealiha tootmisel ja kaheksa korda suurem kui muna tootmisel. Vahe tuleneb sellest, kui palju maad kasutatakse nende tootmisel ning kui palju sõnnikut tekib. Üldiselt taimetoitude tootmisel on eutrofeerumise potentsiaal viis korda väiksem võrreldes loomsete toitudega.” (Furman; Pihlajamäki; Välipakka; Myrberg 2014) Lisaks sellele põhjustab liha tootmine ka pinnase, õhu ja vee saastumist ning kasvuhoonegaaside teket. Üks teadusliku uuring väitis, et kui vähendada Euroopa Liidus piimatoodete, liha ja muna tarbimist poole võrra, väheneks nitraadi sattumine põhjavette 40% võrra. (McCrackin 2016) Kalatööstus, nii merepüük kui ka kalafarmid, mõjuvad samuti Läänemerele laastavalt. Kalafarmid suurendavad eutrofeerumist ja merepüük vähendab Läänemere kalaliikide arvukust, kuid on olukordi, kus mõne kalaliigi söömisel võib olla ka positiivne mõju Läänemerele. “Merekaladel, näiteks räimedel, on vastupidine mõju eutrofeerumisele, sest nad vähendavad fosforikogust vees.” (Furman; Pihlajamäki; Välipakka; Myrberg 2014) Räimede söömisega ei tohiks liiale minna, sest Läänemere saastatuse tõttu võib selle kala liigne söömine olla tervisele kahjulik. 

 Sellest võib järeldada, et süües taimset toitu ja suurendades selle nõudlust väheneb loomse toidu tootmine ja Läänemere saastamine ning iga inimene saab kaitsta Läänemerd oma toitumisvalikutega (joonis 1), kuigi mõnel korral võib mõne kalaliigi söömine isegi positiivset mõju avaldada. Selge on see, et söömisharjumuste muutmine on vaevarikas ja aeganõudev, kuid meie planeedi kaitseks oluline tegevus.  

 Joonis 1

Autor: Jakob

Kasutatud allikad:

Foodweb 2013. Läänemeri.
http://foodweb.ut.ee/s2/209_281_136_Laanemeri.pdf (24.11.2019)

Furman, Eeva; Pihlajamäki, Mia; Välipakka, Pentti; Myrberg, Kai 2014. The Baltic Sea: Environment and Ecology. Syke, 2014.
https://www.syke.fi/download/noname/%7B45C3C2FD-9301-43D7-803F-90460B436AE5%7D/99119 (23.11.2019)

McCrackin, Michelle 2016. A manure diet – in wait for reduced meat consumption. Baltic Eye, 24.10.2016.
https://balticeye.org/en/eutrophication/a-manure-diet--in-wait-for-reduced-meat-consumtion/ (23.11.2019)

McCrackin, Michelle; Svänback, Annika 2018. Fact Sheet: Can changing our diets help the Baltic Sea? Baltic Eye, 25.06.2018.
https://balticeye.org/en/eutrophication/fact-sheet-can-changing-our-diets-help-the-baltic-sea/ (24.11.2019)

Joonis 1. McCrackin, Michelle; Svänback, Annika 2018. Policy Brief: How changes in farm structure could help reduce nutrient leakage to the Baltic Sea. Baltic Eye, 25.06.2018
https://balticeye.org/en/eutrophication/policy-briefhow-changes-in-farm-structure-could-help-reduce-nutrient-leakage-to-the-baltic-sea/ (24.11.2019)

Lisa:

https://www.aripaev.ee/uudised/2019/05/27/rannakarpidega-kalakasvatustele-appi-laanemere-paastjad-voi-mottetu-ari