Teistmoodi rannakoristus
BLASTIC projekti raames uuriti jõgede suudmealasid kolmel erineval Läänemere maal - Rootsis, Soomes ja Eestis. Projekt kestis 2016-2018, selle tulemusel sooviti kaardistada ja jälgida plastikjäätmete sattumist Läänemerre ning välja töötada seire metodoloogia, mis sobiks kogu Läänemere regioonile. Eesti jõgedest uuriti Pirita jõge ja Mustjõge ning vaatluste tulemusel leiti, et 96% neis leiduvast hõljuvprügist moodustas plastik (suitsukonid ja -filtrid, kartulikrõpsu-, kompveki- ja jäätisepakendid, pakkematerjalid, plastikust toidukarbid jne) (Blastic, 2018).
Sellest uuringust inspireerituna läksime meiegi ühe jõe suudmealale ning püüdsime mõista, kas olukord on tõepoolest nii hull.
Mõned märkused:
1) Olime Jägala jõe suudme lähedal.
2) Kuigi me olime suudmeala lähedal, ei saanud me loomulikult järgida BLASTIC uuringu metodoloogiat kuna meil puudus vastav varustus ja väljaõpe. Käisime pigem suudmele lähedal rannas.
3) Meie eesmärk oli koguda kokku kõik prügi rannal ning rannale lähedal oleval alal kuna sealt viivad metsloomad ja veelinnud, aga ka tuul selle prügi merre.
4) Seadsime endale ajapiiranguks 30 minutit, mille jooksul kogusime kõike prügi, mida nägime.
5) Algselt oli plaanis see kõik videole võtta ning seda me tegime, aga kahjuks ei ole me professionaalid ning juhtus nii, et enamus meie videomaterjalist oli kasutamatu. Lisasin väikse videomaterjali, mille sain päästa.
Kõigepealt sattusime puude vahel mitteametlikule telkimiskohale ning sealt leidsime kõige enam prügi. See oli küll kokku ühte hunnikusse visatud, aga siiski maha jäetud ning leidsime selle kergemaid osasid (plastikkotid, plastpudelid) merele lähemal.
Seejärel rannale liikudes, alustasime otsingutega. Iga 5 meetri järel seadsime lähedusest leitud prügi, mille hiljem kokku kogusime ja kaasa võtsime.
30 minutit läksid kiiresti ning hiljem tagasiteel leidsime veel nii mõnedki prahihunnikud ja ühe rannapalli. Kuigi see oli juba meie seatud ajapiirangust väljas, ei jätnud me seda kõike rannale.
Prügi oli peamiselt plastik, oli ka klaaspudeleid ja pakendeid. Kuna BLASTIC meeskond vaatas ning püüdis/loendas prügi otse jõest, ei saa seda kõike üks-ühele võrrelda - meie leidsime rannast väe suitsukonisid. Aga plastikprügi on seal väga palju ning kui minna rannanalale, mis pole ametlik rand ning mida ei hooldata, leiab seda lühikese aja jooksul hunnikutes.
Kokkuvõtteks: vaid 30 minuti jooksul leidsime me palju rohkem plastik- jm prügi, kui ma oskasin oodata. Sorteerisime selle ning panime prügikasti, aga see oli vaid väga väike osa sellest, mida lähedal-olevatel ranna-aladel veel on.
Püüame omalt poolt anda parima:
- kui telgime, võtame oma prügi hiljem kaasa
- kui näeme rannal prahti, võtame selle üles
- proovime taaskasutada oma toidukarpe ja -kotte
- kui tegemist on suurema prahihunnikuga, anname kohalikule omavalitsusele sellest teada
Kas teil on veel mõtteid, kuidas parandada enda käitumisega Läänemere tervist?
Meie päästetud videomaterjal:
BLASTIC projektist saad lugeda veel siit:
Koduleht:
https://www.blastic.eu/
Raport:
https://www.blastic.eu/wp-content/uploads/2019/02/blastic-monitoring-report.pdf
Sellest uuringust inspireerituna läksime meiegi ühe jõe suudmealale ning püüdsime mõista, kas olukord on tõepoolest nii hull.
Mõned märkused:
1) Olime Jägala jõe suudme lähedal.
2) Kuigi me olime suudmeala lähedal, ei saanud me loomulikult järgida BLASTIC uuringu metodoloogiat kuna meil puudus vastav varustus ja väljaõpe. Käisime pigem suudmele lähedal rannas.
3) Meie eesmärk oli koguda kokku kõik prügi rannal ning rannale lähedal oleval alal kuna sealt viivad metsloomad ja veelinnud, aga ka tuul selle prügi merre.
4) Seadsime endale ajapiiranguks 30 minutit, mille jooksul kogusime kõike prügi, mida nägime.
5) Algselt oli plaanis see kõik videole võtta ning seda me tegime, aga kahjuks ei ole me professionaalid ning juhtus nii, et enamus meie videomaterjalist oli kasutamatu. Lisasin väikse videomaterjali, mille sain päästa.
Kõigepealt sattusime puude vahel mitteametlikule telkimiskohale ning sealt leidsime kõige enam prügi. See oli küll kokku ühte hunnikusse visatud, aga siiski maha jäetud ning leidsime selle kergemaid osasid (plastikkotid, plastpudelid) merele lähemal.
Seejärel rannale liikudes, alustasime otsingutega. Iga 5 meetri järel seadsime lähedusest leitud prügi, mille hiljem kokku kogusime ja kaasa võtsime.
30 minutit läksid kiiresti ning hiljem tagasiteel leidsime veel nii mõnedki prahihunnikud ja ühe rannapalli. Kuigi see oli juba meie seatud ajapiirangust väljas, ei jätnud me seda kõike rannale.
Prügi oli peamiselt plastik, oli ka klaaspudeleid ja pakendeid. Kuna BLASTIC meeskond vaatas ning püüdis/loendas prügi otse jõest, ei saa seda kõike üks-ühele võrrelda - meie leidsime rannast väe suitsukonisid. Aga plastikprügi on seal väga palju ning kui minna rannanalale, mis pole ametlik rand ning mida ei hooldata, leiab seda lühikese aja jooksul hunnikutes.
Kokkuvõtteks: vaid 30 minuti jooksul leidsime me palju rohkem plastik- jm prügi, kui ma oskasin oodata. Sorteerisime selle ning panime prügikasti, aga see oli vaid väga väike osa sellest, mida lähedal-olevatel ranna-aladel veel on.
Püüame omalt poolt anda parima:
- kui telgime, võtame oma prügi hiljem kaasa
- kui näeme rannal prahti, võtame selle üles
- proovime taaskasutada oma toidukarpe ja -kotte
- kui tegemist on suurema prahihunnikuga, anname kohalikule omavalitsusele sellest teada
Kas teil on veel mõtteid, kuidas parandada enda käitumisega Läänemere tervist?
Meie päästetud videomaterjal:
BLASTIC projektist saad lugeda veel siit:
Koduleht:
https://www.blastic.eu/
Raport:
https://www.blastic.eu/wp-content/uploads/2019/02/blastic-monitoring-report.pdf
Meie käisime tänahommikul kodukandi metsaradasid koristamas, korjasime kraavidest prügi ja saime ka muljetavaldava saagi. Enamus pudeleid, nii klaasi kui plastikut, kuid ka kilet, vana televiisor ja veel ühtteist huvitavat. Uskumatu, et ikka endiselt tassivad või jätavad mõned oma prügi loodusesse, selleasemel et konteinerisse viia. Aga ma usun ikkagi, et järjest muutuvad inimesed üha teadlikumaks ja suudavad paremini :)
VastaKustutaKäin tihti Otepäält natuke väljas jooksmas ja minu rada kattub osaliselt Tatra-Otepää-Sangaste maanteega. Iga paari meetri järel on teepervel kraavis kohvitopsid, suitsukonid ja ka muud paberid/pakendid. Seal ei ole isegi mitte parkimiseks kohta vaid tõenäoliselt lendab see sodi kõik auto aknast otse loodusesse.
VastaKustutaKui inimesed hoiaksid prügi autos kuni järgmise lähima tankla või poeni, millede ees on alati prügikastid, siis oleks juba suur samm edasi.