Kodukeemia ja olmekosmeetika VOL2 ja veidi ka ravimitest.



Eelmisel korral valmistasime lastega koos tooteid, millega asendada kodukeemiat, mis üheltpoolt loob parema ettekujutuse, mille kasutegur Läänemerele oleks:
  • Vähem pakendeid ja plasti, samuti mikroplasti
  • Parem teadmine, mida meie kodukeemia sisaldab. Valmistoodetel on küll sisaldus pakendile märgitud, kuid tootjad ei ole huvitatud, et inimene väga täpselt teaks, mida ta ostab. Seega seaduse piires ei kirjuta ta kõiki aineid välja, ja ka pealtnäha „puhtast“ tootest võib tegelikult leida ohtlikke kemikaale ja ka mikroplasti.
Kuna laisa inimesena ei naudi ma poeskäike, siis toodete eelduseks on see, et saan enamuse tooraineid kerge vaevaga kodupoest, nii, et need oleksid pakendatud eelistatult klaaspakedisse, samuti, et saaksin neid osta võimalikult suure koguse korraga (st et ühte toorainet saaks kasutada mitme toote valmistamisel, mis ühtlasi teeb ka nende valmistamise lihtsamaks ja kiiremaks.

Niisiis, sellest, mida me eelmisel korral tegime, saab lugeda selles postituses. Nendest toodetest:
  1. Nõudepesuvahend on nii minul kui ka mõnel teisel perel kodus kasutuses. Samuti müüsime mõne neist Saku laadal. See ei vahuta selliselt nagu poest ostetud vahendid, kuid nõud saavad puhtaks, mis ongi ju eesmärk, köögis kasutame seda vajadusel ka kätepesuks. Sellega ma olen rahul ja kui mul ei teki just tahtmist uuteks katsetusteks, siis jääb see kasutusele.
  2. Nõudepesumasina tabletid. Siinkohal tuleb ilmselt arvesse võtta, et pesumasinad pesevad erinevalt, ning ka vesi võib olla erinev. Minul on kodus väga kare vesi, ning selle vahendiga pestes jääb nõudele peale hallikas kord. Küll aga saan ma masinas nõud puhtaks geeliga, mille tegin selle retsepti järgi. Retsepti juures on küll kirjas, et sellel on meeldiv sidruni lõhn... selle kohta pean ütlema, et ikka äädikas on kõigest üle. Masinas nõudepesu see ei sega, kuid käsitsi ma selle lõhna tõttu sellega nõusid küll pesta ei suuda. Plaanin küll tablettide tegemist kasvõi juba puhtast huvist edasi katsetada, et leida endale sobiv, kuid seni kasutan seda geeli.
  3. Dushigeel. Samuti kasutuses, kuid põhiosa sellest on siiski seep – mett ja õli panen oluliselt vähem kui algses retseptis. Kui ma enne kasutasin peale pesu kehaõlisid, siis enam selleks vajadust ei ole. Lisaboonuseks on veel see, et saan geeli enne pesemist endale hetkel meelepärase eeterliku õliga lõhnastada, jättes selle algselt suuremale kogusele lisamata. Kätepesuks kasutan oliivõliseepi, koos lisatud väikse koguse õli ja mõne tilga eeterliku õliga.
  4. Shampoon. See oli minu jaoks täielik läbikukkumine – ma ei taha kirjeldada, millised mu juuksed peale pesu olid. Järgnevalt katsetasin soodapesu, mis liigse õli küll eemaldas aga sellega on ka nii, et teist korda ei prooviks :) Hetkel pesen aga omatehtud munashampooniga, vahsutades muna koos väikse koguse sidrunimahlaga, ja see peseb mu juuksed ilusti puhtaks. Samas eelistaksin ma sellele taimset alternatiivi ja näiteks reisil olles oleks see liiga keeruline. Seega, kui olen eelnevatest shampoonitraumadest üle saanud, siis katsetan edasi. Võimalus on ka mõnest looduspoest kuivshampooni ostmine, samas oleks huvitav jälle ise katsetada.
Lapsed Sakus laadal omavalmistatud tooteid müümas: 



Enamus minu majapidamises olevast kodukeemiast on ökomärgisega, toodete isevalmistamine on aga minu jaoks samm edasi. Hetkel olen otsustanud, et enne koduste vahendite katsetamist ma ühtki kodukeemia- ega ka kosmeetikatoodet ei osta. Hetkel on mul veel pesupesemisvahendit nii pulbri kui ka geeli näol, ent üks järgmistest asjadest, mida tahan proovida on pesugeel või/ja -pulber. Olen vaadanud erienvaid retsepte ja mõne neist ka salvestanud.
Üks murekoht mu jaoks selles vallas on päikesekaitsekreem – nimelt olen minemas Keeniasse ja sealse päikese eest (kuigi mul ei ole vähimatki plaani seal tundide kaupa rannas lebotada) kaitsmiseks oleks vaja tõhusat kaitsevahendit. Kuna siiani olen vajadusel kasutanud laiatarbekauplustes müügilolevaid, siis puudub mul ka müügilolevate looduslike osas ülevaade. Ma tean küll, et näiteks vaarikaseemneõlil on üsna arvestatav päikesekaitse, ent kas ma julgeksin sellega inimkatseid teha (ka lapse peal), selles ei ole ma väga kindel.


Väike ülevaade ravimitest.

Euroopas kasutatakse enim vererõhuravimeid, valuvaigisteid, psühhoaktiivseid aineed, diabeedi- , kolesterooli ravimeid, ning antibiootikume. Sealjuures on suureks probleemiks antibiootikumide resistentsus, mis järjest suureneb, kuna järjest suureneb resistentsete bakterite arv. Antibiootikumid on laialdaselt kasutusel ka veterinaarias, kõige sagedamini kasutatakse penitsiliini ja tsefalosporiini. Looduskeskkonda sattunud mikroosaained on biokeemilise lagunemise suhtes vastupidavad ja häirivad vee bioloogilist tasakaalu. Neil on otsene mõju veeorganismidele ja kaudne mõju ka inimestele. Antibiootikumid metaboliseeruvad inimestele ja loomadel halvasti, mistõttu ravimijääke sisaldavad ka väljaheited ja uriin (ka loomasõnnik). Suurim kontsentratsioon reovees on haiglate, polikliinikute ja ka veterinaarkliinikute läheduses. Kalakasvanduses pannakse AB ennetavalt vette söödalisandina kaladele, samuti kasutatakse ennetavalt loomakasvatuses. Reoveepuhastite tehnoloogiad ei ole kuigi tõhusad ravimijääkide kõrvaldamisel, seda tõendavad jäägid puhastatud vees. Teadlaste poolt on püstitatud hüpotees, mille kohaselt inimeste rasvumise epideemiad on põhjustatud antibiootikumide ja nende metaboolide laialdasest kasutamisest looduses(pinnaveed, loomatoidud). Nende laialdane kasutamine põhjustab muutuseid inimese soolestiku mikrobiootas, mis põhjustab metaboolseid talitlushäireid.
Bioloogilised reoveepuhasatusmeetodid eemaldavad tõhusalt enamuse valuvaigistitest, suurem probleem on aga AB ja hormonaalsed ravimid. On juhtumeid, kus AB on puhastatud vees rohkem kui puhastusjaama jõudvas reovees, kuna need läbivad osalise lagunemise ja toimuvad sekundaarsed reakstioonid.
Kindlasti ei kutsu ma üles kedagi ravimeid mitte tarvitama, kui seda on vaja, aga kindlasti tasub mõelda, kas lihtsalt igaks juhuks ravimeid välja osta on vajalik, ja kui ravimeid on kodus üle jäänud, siis kindlasti ei ole nende koht üldprügi hulgas, vaid need saab anda hävitamiseks apteeki või viia ohtlike jäätmete hulka.

Kommentaarid

  1. Ma otsustasin ka mõni aeg tagasi munaga pead pesta . Juuksed jäid mõnusad paaril esimesel korral, aga see lõppes üsna ruttu, sest ühel külmal talvehommikul ma otsustasin seda muna hakata kuuma veega maha loputama. Mõtlematu tegu, aga vähemalt olin uue kogmuse võrra rikkam -ootamatu hommikusöök dushi all.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis aga annab munapesule veel ühe plussi Läänemere kaitsmisel, munaga pestes kulub vähem kuuma vett, seega ka elektrit :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Igal mündil on kaks poolt.

Kohalik toit kohalikule lauale

Kodukeemia ja olmekosmeetika - alternatiivsed võimalused