Nähtamatu vaenlane mikroplast.
Meie igapäevane elu
hõlmab mingis osas plastiku kasutamist. Plastik on odav materjal, ta on kerge
ja hästi vastupidav. See, et plastik on
raskesti lagunev on selle materjali suur eelis ja samas keskkonnaalaselt ka kõige
negatiivsem külg.
Põhiline probleem
on see, et väga paljud plastiktooted on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. ÜRO
Keskkonnaprogrammi raporti[1]
järgi umbes pool toodetavast plastist on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Sama
raport ütleb, et 9% kõigist plastikjäätmetest võetakse uuesti ringlusesse,
umbes 12% toodetud plastikust põletatakse ära ja üle jääv osa kuhjub
prügimägedele või ladestatakse loodusesse.
Plastikjäätmeid
võib laias laastus jagada makro- ja mikroplastiks. Mikroplasti alla
kuuluvad plastikosad, mis on alla 5mm. Mikroplasti tekib makroplastiku
lagunemisel, kuid seda toodetakse ka tööstuslikult. Tööstuslikult toodetud
mikroplasti võib leida näiteks hambapastas ja erinevates kosmeetika toodetes.
ÜRO raporti kohaselt on mikroplasti leitud joogivees (nii pudeli kui
kraanivees) ja lauasoolas!
Mandy Barker fotonäitusel: Mere leiud. Väljapanek
mikroplasti osakestest. Kõige vasakpoolsem näide on hambapastas sisalduv
sihilikult lisatud mikroplast. Kas hambapasta puhastavate omaduste parandamine
kaalub ülesse mikroplasti kahjulikkuse inimese tervisele?
Mikroplasti kogused maailmas kasvavad, kuid vähe on teada kuidas see inimese tervist
mõjutab1. Arvame, et hambapasta, kosmeetika ja hügieenitooted ei
peaks sisaldama mikroplasti. Soovitame uurida toodete koostisosi ja vältida
mikroplasti: Polüetüleeni (inglise keeles: Polyethylene, lühend: PE)
polüetüleeni (PE) ja polüpropüleeni (inglise keeles: Polypropylene,
lühend: PP).
Mikroplasti on väga
raske merest või ookeanist tuvastada ning eemaldada, kuna puuduvad vastavad
meetodid ja vahendid, millega oleks võimalik sedavõrd väikesi osi kinni püüda. Samas
peavad loomad, linnud ja kalad mikroplasti toiduks. ÜRO Keskkonnaprogrammi
raporti järgi 2050 aastal 99% merelindudest sööb sisse plastikut ja ca 15%
liikidest satub ohustatud liikide hulka plastiku sisse söömise ja mereprügisse
kinnijäämise tõttu.
James Robertsi dokumentaalfilm plastikreostusest.
2017 avaldatud
uuring[2]
näitas, et mikroplasti on leitud kõikjal Läänemeres, kuid selle hulk meres ei
ole vahemikus 1987-2015 kasvanud. ÜRO uudise[3]
kohaselt tootsid inimesed aastal 2016 ca 300 miljonit tonni plastikjäätmeid. See
kogus on ca samapalju kui teadlaste arvates kogu inimkond kokku kaalub[4].
Seega on 2017 koostatud uuringu tulemus üllatav, mikroplasti kontsentratsioon
ei ole plastiku tootmise tõusuga oluliselt kasvanud. Peamiselt satub
Läänemerre mikroplasti läbi kanalisatsiooni. Plastikkiude satub merre
näiteks pesu pesemisel. Tehiskiude
sisaldavad riided annavad pesuveega ära pisikesi plastikkiude, mida
veepuhastusjaamad kinni püüda ei suuda. Samuti leiavad tee merre
kosmeetikatoodete jäägid, sealhulgas ka mikroplast. Probleem on selles, et
mikroplasti osakesed on niivõrd väiksed, et seda on pea võimatu takistada merre
sattumast ja sama keeruline on seda meres tuvastada ning kokku korjata.
Kuigi uuringu järgi
ei ole olukord Läänemeres hullemaks muutunud on HELCOM (organisatsioon,
mis on loodud Läänemere keskkonna kaitseks) Läänemere kaitseks koostanud
tegevusplaani[5], millega
loodetakse aastaks 2025 märkimisväärselt vähendada mereprügi (eng. marine
litter). Sealhulgas on eesmärk võtta kasutusele meetmed, et ennetada ja
vähendada mereprügi, välja töötada meetodi mikroplasti merest eemaldamiseks.
Samuti on seatud eesmärk kaardistada mere prügi mõju nii sotsiaalmajanduslikust
kui ka bioloogilisest aspektist. Suures plaanis on seatud eesmärgid võidelda
maismaa- ja merepõhiste reostuse allikatega, tegeleda keskkonnaalase hariduse
ja teavitustööga.
Kokkuvõtteks, mida meie
saame teha et Läänemerre ei satuks rohkem plastikut:
- Ära viska prügi loodusesse, prügi koht on prügikastis. Ja ära unusta prügi sorteerimast!
- Kanna võimalikult palju looduslikest materjalidest riideesemeid, nii väldid pisikeste plastikiudude sattumist pesuveega merre.
- Jälgi toodetes alati koostisosi ja väldi plastikosadega toodete kasutamist. Näiteks inglise keelsed koostisosad nagu Polyethylene (PE) ja Polypropylene (PP).
- Võimalusel löö kaasa erinevatel koristusaktsioonidel ja aita meie jõgede ja merekaldad prügist puhtamaks.
Plastiku
teemal on hetkel Tallinna Fotografiskas Mandy Barker fotonäitus: Mere leiud.
Mandy Barker on fotograaf, kes oma tööga soovib tõsta inimeste teadlikkust
plastikuprobleemist maailmas. Soovitame võimaluse korral näitust külastada.
Mandy Barkeri fotonäituselt teos: Hong Kong Soup:1826 –
Spilt. Tegemist on plastikpelletitega. 2012 taifuuni tagajärjel Hong-Kongis
paiskus merre konteineri täis plastikpelleteid. Pelletid on parajalt väikese
suurusega ja kireva värviga, mis muudab neid ahvatlevaks kaladele ja lindudele.
See materjal imab ümbritsevast keskkonnast hästi sisse erinevaid toksiine, läbi
pelletite satuvad aga toksiinid loomade ja lindude toiduahelasse ja
reproduktiivsüsteemi.
Kommentaarid
Postita kommentaar